teisipäev, 4. november 2014

Porto-Aveiro-Lissabon (23.08.14)


Täna on meie reisi üheksas ja viimane päev. Lennuk läheb meil alles hilistel õhtutundidel Lissabonist ning vaatamata sellele, et oleme ca 300 km kaugusel Portos, on meil täna aega veel Portugali avastada.

Kui hotellist lahkume ja auto juurde jalutame, löövad kirikukellad täistundi. Juba mitmendat päeva asume teele ajal, mil kirikukellad löövad. Täna on aga auto pargitud kohe kiriku ette tänavale ning Hugo jääb kirikukellasid uurima. Tema teadvuses on kell veel kui aja näitaja ning esmalt peatubki ta pilk kiriku tornis oleval numbrilisel kellal, samal ajal imestades, kuidas see sellist võimsat häält teeb. Seletan talle, et kiriku tornis on veel sellised suured kellad, nagu kellukesed, mis sellist häält teevad. Näitan käega torni suunas, viibutan käega, kuidas kellad löövad ning kummalisel kombel hakkavad kirikukellad taas lööma, kuigi 12 lööki kella järgi on juba tehtud. Kui enne lõi kirikukell, mis polnud meie suunas nähtaval ning Hugo ei saanud täpselt aru, kuidas see kell häält teeb, siis nüüd hakkab lööma tänava poole paistev kell ning neid kordi ei jõua enam lugeda. Igal juhul on see kõvasti rohkem kui 12, mis peaks kella järgi olema. Imestan küll, et neid kellasid nii palju lüüakse, ise juba kahtlen, kas keegi meile spetsiaalset etendust ei tee. Samas nagu ei kipu uskuma, et keegi kirikukelladega nalja teeks ning kasutaks neid väiksele lapsele show tegemiseks. Vahepeal kellalöögid lakkavad. Kõnnin Hugoga kiriku juurde ning mõtlen vaadata, kas sinna ka sisse pääseb. Uksed on lukus. Kui Hugot autosse tõstan ning viimast korda kellade poole vaatame, lööb kell veel kolm korda. See oli lõpuks selge sõnum, et meile korraldatigi privaatne kirikukellade kontsert.



Hugo vaimustub kirikukelladest



Hugo uurib kirikukellasid.


Enne Portost lahkumist teeme peatuse veel Porto keskuses, kust plaanisime kaasa osta portveini. Varasematel päevadel Portos jalutades tundus, et veinipoode on igal sammul, nüüd aga, kui neid vaja, ei leia ühtegi. Lõpuks läheme ühte veinipoodi, mille asukoht meeles. Renee teeb meelepärased ostud ning asume teele.

Portveinivalik Portos

Porto

Jäätis kolme peale. Hugo kord.

Meie järgmine peatus tuleb Aveiros. See linn asub vähem kui tunni kaugusel Portost lõunas, samuti ookeani kaldal. Aga see pole tüüpiline ookeaniäärne asula, vaid asub madalas kohas siselahe ääres ning linnatänavateks on lisaks sillutatud teedele ka kanalid. Nagu Portugali Veneetsia. Kanalitel liiguvad pikad ja kitsad gondlid, mis tekitavad veel sarnasusi Veneetsiaga. Kuigi esmalt pole üldse plaan gondliga sõitma minna, vaid lihtsalt linnas jalutada, otsustame kanali ääres astuda kohe väljuvasse paati, mis teeb kanalitel 45-minutilise sõidu. Hugo jaoks peaks ka see põnev olema. Giid räägib paadis ühe seltskonnaga portugali keeles, meile aga esitab emotsioonitut vigast päheõpitud ingliskeelset teksti. Saame ta jutust teada, et need paadid, millega praegu turistidele sõitu tehakse, on kunagi olnud soola vedamise paadid. Aveiros on sajandeid tegeletud mereveest meresoola tootmisega. Pisikest kotikest meresoolaga pakutakse paadisõidul ka 2 € eest müügiks. Ringsõidul selgub, et Aveiro on arhitektuuriliselt hoopis midagi teistsugust kui Lissabon või Porto. Linnas on palju viilkatusega puidust maju ning peakanali äärsed kivist majad meenutavad barokset arhitektuuri, seal samas keskuse lähedal on püstitatud aga Soome-stiilis uued korrusmajad. Aveiro on ka oluliselt paremas korras kui teised nähtud Portugali asumid. Turiste paistab siin aga kordades vähem kui Portos ja Lissabonis. Linnatänavatel liigub laupäevasel pärastlõunal vähe inimesi ja see jätab ruumi hingata. Ilus linn, kus vana ja kaasaegne on oskuslikult ühendatud ning elukeskkonnana kindlasti oluliselt inimsõbralikum kui seni nähtud Portugali linnad.





Paadisõit Aveiros




Aveiro tänavad


Aveiro tänavad


Ees ootab paaritunnine sõit Lissaboni suunas. Laiadel, hea kvaliteediga ja tühjadel kiirteedel möödub sõit kiiresti. Kiirteedel on nende laiust ja teedevõrgu tihedust arvestades ootamatult vähe autosid, aga ilmselt on see tingitud kõrgetest hindadest. Meie läbisime Portugalis ca 1500 km, sellest suure osa ka kiirteedel ning rahaliselt läks see maksma üle saja euro.

Lissabonis jõuame enne lennujaama minekut käia läbi veel sushikohast, mis meile Lissabonis peatudes meeldima hakkas. Sööma jääda pole enam aega, mõistõttu ostame sushi kaasa ning maiustame lennujaamas. 

Sellel reisil sai selgeks, et me tegelikult ei taha suvel Eestist ära olla. Vähemalt palavas ja rahvarohkes Lõuna-Euroopas mitte. Kui, siis võivad meie suvisteks sihtkohtadeks olla Soome, Rootsi või Norra. 

Kiirteel. Ees paistab Lissabon.