Suvitajad basseini ääres ja õhtune Playa de Las Americas (29.01.13)

Eileõhtune jalutuskäik kargelt külmas La Lagunas tekitas soovi viibida reisi kaks viimast päeva suviselt soojas lõunas. Algselt mõtlesin veel ühe matka peale Vilafloris, aga kuna matkarada asub mägedes, siis on ka õhutemperatuur oluliselt madalam ja nii lühikese reisi puhul oleks kahju potentsiaalseid soojasid päevi mitte nautida. Mõelda vaid, et ka seal samas Kanaaridel elavad ju inimesed mägedes, kus temperatuur on praegu, talvel, oluliselt madalam - nii 13-15 kraadi päeval ja kohati isegi nullilähedane öösel. Aga nemad pääsevad soovi korral sooja umbes pooletunnise autosõiduga mäest alla!


Renee saadab nüüd lapsi kaamerga kõikjal

Moosivarga jälitamine
Hugo uurib issi uut mänguasja

Pärast hommikusööki läksime oma hotelli basseini äärde sooja ilma ja vett nautima. Renee tegeles uue veekindla videokaamera testimisega, salvestades kõigist meist veelauseid kaadreid. Leidsime basseinide lähedalt veel ühe malemängu, mille nupud olid lastest pikemad. Anee mängis koos omavanuse R-ga malet - mõlemad on rahulikud lapsed, kellele sobivad hästi mõtlemismängud ning neil klappis hästi. 

Kui Hugo lõunaunne jäi, saime ka meie Reneega koos basseinis ujuda. 



Käib filmimine vee all



Lõunat sõime "kodus". Hugo panime vankriga rõdule magama ja mina sain rahulikult süüa teha. Meil oli alles veel ühe tomatikastmega pasta jagu toorainet, mis tuli ära süüa. Nautisime mõnusalt sooja ilma ja lõunasööki oma rõdul.

Lõunasöök rõdul

Õhtupoolikul läksime Los Cristianosesse ja Playa de Las Americasse jalutama. Ma ei saa öelda, et selline kuurordi võltsreaalus mulle midagi hingele pakuks. Arhitektuuriliselt on see koht täielik butafooria - luksuslikumad hotellid on miniversioon Las Vegase pompöössusest. Enamus söögikohti täiesti suvalised, kus süües maitseelamus jääb saamata - tõenäosus sattuda väga heaase kohta ilma eeltööta on väga väike. Mina tegin selleks korraks Tripadvisoris põhjalikku eeltööd, lisaks oli meie tuttav saanud Tenerifel elavalt eestlaselt mitmeid soovitusi ning söögikohtade valikul mööda soovituste rada me sel korral põhiliselt olemegi käinud. Täna kõhud väga tühjad ei olnud, kuid midagi kerget ja põnevat oleks tahtnud ikka proovida. Otsustasime minna tagasi samasse Safari keskuses asuvasse Imperial Tai-Pan restorani, kus me üleeile lõunal käisime. Mina võtsin sel korral taas tiigerkrevetid. Ma võiks süüa neid iga päev ja igal kujul, peaasi, et oleks õigesti küpsetatud ja säiliks kreveti hõrk liha. Mul on Tais söödud krevettide maitse mälust kustunud, aga ma võin julgelt öelda, et need krevetid olid ühed parimad, mida ma söönud olen. Täielik nauding. Renee tellis jälle ülihea pardi. 

Ülihead krevetid


Renee filmib purskkaeve vee alt, Hugo jälgib

Jalutasime veel veidi linnas, vaatasime purskkaevusid ja viisime Anee meeldetuletuseks eelmise korra siinoleku hotelli ette. Tema jätab kohti meelde veel mänguväljakute järgi, mäletas täpselt, mis seal olema peab. Hotelliesine plats oli aga läbi teinud täieliku värskenduskuuri ning saanud ka uue ja toreda mänguväljaku. Leidsime hotelli kõrvalt üles ka eelmise mänguväljaku atraktsioonid, millega Anee eelmisel korral igapäevaselt mängis.


Renee jälle filmib

Meeldetuletus eelmise korra mängudest

Kui "koju" tagasi jõudsime, pani Hugo esimese asjana laes oleva ventilaatori tööle. Ta teeb seda nüüd iga kord, kui me tuppa astume, kusjuures toas viibimise ajal ei tohi me tiivikut kinni panna (kuigi meil võib olla külm), sest propeller peab liikuma. Kes Hugot tunneb, see saab aru, kui väga talle igasugused propellerid meeldivad. Mis ta küll mõtleb, miks me nüüd siin oleme… äkki arvab, et elame nüüd siin. Potid ja pannid on ka kõik kappidest avastatud ja sageli veab ta need köögist suurde tuppa, magamistuppa või isegi vannituppa. Ja mis võib koristaja arvata, miks meil vahel supipott nii ebatavalistes kohtades vedeleb. Huvitav, et hotellides on nii loomulik, et koristaja käib, teeb kõik voodid korda, vahetab rätikud ja peseb põrandad, aga kodus on minu jaoks täiesti vastuvõetamatu, kui keegi minu territooriumil ja minu asjades sahmerdaks. Tegelikult on mõnus minna ära, jätta kõik laiali ja tagasi tulles leida eest koristatud toad. See on täielik puhkus.

Hiljem läks Renee veel tagasi linna - koos Eesti tuttavatega kasiinosse. Tuttavad on nimelt professionaalsed pokkerimängijad (mitte segi ajada kasiinosõltlastega), kes mängivad lauas suurte summade peale. Renee jälgis niisama ja toksis veidi masinat. Mina panin lapsed magama ja kirjutasin veel kella poole kolmeni öösel. 

Kommentaare ei ole: