Viimane päev Phuketil ja sõit Bangkoki (06.03.11)

Algas viimane päev Phuketil. Mul läks uni varem ära kui teistel - selle põhjustas ilmselt kinnine nina ja tärkav nohu, mis oli eilse konditsioneeritud autosõidu ja kõrvetava päikese kontrastide tagajärg. Tõttasin Aneele poest jogurtit tooma ja ühtlasi avastasin, et hommikupoolikutel on meie hotelli kõrval väike puuviljaturg, mis tavaliselt on selleks ajaks kokku korjatud, kui meie liikuma hakkame. Sain kollaseid mangosid, pisikesi banaane ja viinamarju. Sõime rõdul puuvilju hommikusöögiks.

Läksime kolmekesi enne hotellist äraminekut veel basseini ujuma. Olime nädalaga selle hotelliga juba nii ära harjunud, et siin hakkas väga meelima. Ratana Apart hotell avati 2010 sügisel - see on puhas, rikkumata ja moodne hotell. Hotellis on ka tasuta internet, mida meil loomulikult vaja oli. Väga mõistlik hinna ja kvaliteedi suhe sellel hotellil. Sobib neile, kes liiklevad ringi omal käel, kuna hotellis pole söögikohta ning pea igale poole pääsemiseks on tarvis liiklusvahendit. Ja neile, keda hotelli rõdult avanev vaade slummile ei häiri. Algul mõtlesin, et kuigi hotellil on väike basseinike, pole see mingi tõmbenumber, kuid tegelikkuses kujunes basseiniäärsest (ja saunast) meie seltskonna igaõhtune koosviibimiskoht. Ja kuigi booking.com pakub Phuketile sadu hotelle, leiavad selle hotelli millegipärast just eestlased üles.

Ratana Apart hotelli bassein


Hotell väljast


Krevett basseinis

Nägime veel Juliat, Silverit ja Silviat enne nende Phi Phi laeva väljumist ja jätsime hüvasti. Plaanisime ise minna randa aega veetma, kuna lennuk Bangkoki läheb alles kell 11 õhtul. Sõitsime lähimasse randa, mille ääres asus ka päiksevarjude all kohvik. Reneed päikese käes päevitamas pole mina veel näinud, nii luges ta ka täna varjus ajakirju. Anee mängis vees ja liivas ning mina lugesin puu vilus pikutades raamatut. Lõuna sõime samas kohvikus. Täna oli tunne, et peab sööma veel viimase krabilihaga riisi. Proovisin ka kana magushapus kastmes, kuid terve grillitud kala on oluliselt maitsvam kui krõbedaks praetud kana. Sellel toidukorral koges Anee esimest korda elus tõeliselt teravat maitset, mis jääb suhu püsima. Ta teab ka varem, mis on tšillist, küüslaugust või piprast tingitud teravus ja teab, et seda saab leevendada mõne piimatootega, kuid sellist kõrvetust polnud ta varem kogenud, nagu sai ühte paprikatükki suhu pistes. Tõstsin selle talle Renee tellitud sealihatoidu juurest, maitsmata enne ise, kui vürtsikas toit on. Kisamise peale arvasin, et andsin talle paprika pähe hoopis rohelise pipra, kuid maitsesin ja sain aru, et oli ikka roheline paprika, kuid tema jaoks lihtsalt liiga terav. Aga Tai reisist peavadki teravad maitsed meelde jääma :)


Vaade kohvikust


Riis krabilihaga - minu üks lemmik


Kana magushapus kastmes


Ananassimahl, see lemmik

Viibisime rannas olles küll enamus ajast varjus, kuid palavus oli ikka meeletu. Ujuma selles rannas ka minna ei saanud, kuna mõõn teeb vee nii madalaks, et isegi pikali heites ei saaks üleni märjaks. Lõpuks pesin Anee liivast puhtaks kohviku nurgas asuva voolikust voolava veega, mis oli mõeldud taimede kastmiseks.

Peseme Anni liivast puhtaks

Läksime enne lennukile minekut veel kaubanduskeskusesse kolama. Kaubanduskeskuse parkimismajas on tohutult palju parkimiskohti, kuid seal on alati vaba kohta väga keeruline leida (olime sealt samast süüa ostmas käinud juba mitu päeva) - nii olid kaubanduskeskusesse tehtud kummalised kinniparkimise kohad - lihtsalt kahe auto taha võis risti parkida veel üks auto. Vaatasime juba esimesel korral imestusega, kuidas saavad sellised kohad olemas olla, et keegi lihtsalt võib sind kinni parkida ja nii meid esimesel korral ka kinni pargiti. Õnneks tuli auto omanik umbes paari minuti pärast ja paanikat veel tekitada jõudnud. Täna ei julgenud parkida enam kohta, mille taha oli joonistatud risti parkimiskoht, kuna lennukile aja peale minnes poleks küll soovinud, et keegi meid kinni pargiks. Pealegi avastasime, et kinni pargitakse selles parkalas ka siis, kui ametlikku "kinniparkimiskohta" maha joonistatud pole. Lõpuks parkisime auto poolenisti otsaga parkimiskohast välja, et keegi lihtsalt ei mahuks oma autot meie taha parkima.

Tais olles seni veel šopanud polnud - ei jäänud meie teele asju, mida oleks väga osta tahtnud. Ok, see hiina teekann oli, aga seda ei jaksanud ma kaasa tassida. Kaubanduskeskus oli viiekordne ja olemuselt üsna läänelik. Poed ei üllatanud millegi erilisega. Küll aga pani imestama kaubanduskeskuse viimane korrus, kus asusid kliinikud - alates hambaravidest kuni ilulõikusteni. Ilulõikuste reklaame kohtab kõikjal kaubanduskeskuses. Lisaks müüvad suuremaid rindu või pringimat tagumikku sulle kaubanduskeskuste erinevatel korrustel müügitööd tegevad neiud. Nagu oleks enda keha muutmine samasugune emotsionaalne ost nagu uus kleit… Renee tegi kliinikute korrusele ringi peale ja tõdes, et kliinikute vastuvõtud näevad välja puhtad, moodsad ja igati tõsiseltvõetavad. Sihtgrupiks on tõenäoliselt ikka turistid, kuna neid kohtab kaubanduskeskuses just kõige rohkem.

Lennujaamas andsime ära rendiauto, mis oli meie käes olnud üheksa päeva. Õnneks sai Bangkokist võetud auto ka Phuketil loovutada; sama teed tagasi poleks enam olnud huvitav sõita ja lennates läbib selle vahemaa kõigest ühe tunniga. Sõitsime Tais läbi ligi 1500 km ja oma auto oli meil ülimalt vajalik. Phuketil on taksosid suhteliselt vähe - ei ole nii, et astud tänavale ja juba tuleb takso ette. Kuna nõudlus on suurem, kujuneb ka hind vastav. Juba mugavuse mõttes on mõistlik Phuketil oma liiklusvahendit omada, kuna iga sammu ei tule ette planeerida.

Lendasime Bangkoki Air Asia lennufirmaga - väga kiire ja sujuv organiseerimine. Lennule minekut ei avata 30-40 min enne lendu - tehti 10 minutit varem lahti ja selle ajaga suudeti lennuk inimesi täis panna. Nagu lennuk täis, läks kohe sõiduks. Nii sageli on lennujaamades juba lennukis istudes pikad viivitused, mille põhjused on erinevad alates lennuki lumetõrjest, täis startimisradadest kuni lennutrajektoori kooskõlastamiseni välja. Näiteks Ukrainast Bangkoki tulekul oodati Venemaalt luba; et võiks sealt läbi lennata - kummaline, et liinilendudel alalised kokkulepped puuduvad.

Bangkoki hotelli muutsime viimasel hetkel ära. Plaanisime minna tagasi oma eelmisesse hotelli, kuid ühel õhtul uurisid Silver ja Renee koos Bangkoki kõrghoonete hotelle ja nii see Bangkoki kõrgeimas hoones asuv Baiyoke Sky hotell meie viimaseks ööbimispaigaks sai. Arvustused hotelli kohta olid väga positiivsed, eriliselt kiideti loomulikult vaadet ning ka rikkalikku hommikusööki. Renee valis toa maja kõrgemasse ossa, et linnale avaneks ikka võimalikult hea vaade.

Vaade Baiyoke Sky hotelli 64. korruselt (Bangkok)

Kohale jõudes oli esimene üllatus see, et ka see kõrghoone asub täieliku geto keskel - ümbrus on ikka samasugune Bangkoki slumm nagu igal pool. Järgnev üllatus oli see, et hotelli sisenedes ei oota ees suur ja uhke fuajee, vaid meid viidi taksoga parkla ukse juurde, kust sai liftiga sõita hotelli 18. korrusel asuvasse vastuvõttu. Vastuvõtus oli vanadele hotellidele omane kopitanud hais, mis tuleb vist tegelikult mingi spetsiifilise lõhnaga puhastusvahenditest. Saime toa 64. korrusele. Tuppa jõudes tabas järgmine üllatus - tuba nägi välja üsna vana; oletasin, et tegu on 1980-te aastate hotelliga. Polnud ise hotelli valimisse süvenenud ega isegi pilte varem vaadanud ja minu kujutasin jutu järgi seda hotelli veidi uhkemana ette. Tõsi, vaade oli ikka üle linna ja ka öösel on Bangkok täielikus tuledesäras. Olime väsinud, läksime kohe magama, kuna hommikutel tuleb nüüd varem ärgata, et kirjeldatud imelisele hommikusöögile jõuda.

Kommentaare ei ole: